Christmas special

Pikka juttu ei tee, lihtsalt mõned mõtted ja pildid, mis varem on jagamata jäänud. Ilmselt tuleb peale postitamist jälle midagi meelde, aga mis seal ikka.. Häid jõule, kallid sõbrad, sugulased ja pere!

Austraalias tähistatakse jõule 25. detsembril. Kuigi 24. detsember on Christmas Eve ja kõik soovivad juba üksteisele häid jõule, ei toimu midagi erilist. Vähemalt mitte meie kandis.. Hotelli ja pubi kaunistasime ära juba mitu nädalat tagasi, leidsime ka kaks päkapikumütsi, aga lõpuks läks nii kiireks, et unustasime need ära pesta. 25. hommikul istutakse perega, suurte jõulu-õhtusöökide asemel on vähemalt siinkandis hommiku/lõunasöögid ja kingitusi vahetatakse 25. hommikul. Üldiselt tehakse suuremaid kinke ainult lastele, nagu ma aru olen saanud. Jõululaual on peamiselt mereannid (kalmaarid, krabid, kalad, krevetid jne). Õhtul lähevad kõik noored pidutsema ja siinkohal kaasatakse ka meid. Meid küll kutsuti osade inimeste juurde lõunasöögile, aga kuna jõulud on pere aeg ja meie pered on kaugel, lükkasime me viisakalt kutsed tagasi ja veedame Christmas Day hommiku kahekesti kokates. Üleüldse on linn viimase nädala jooksul suhteliselt tühjaks jäänud, harvesting on läbi, paljud hooajatöölised on koju tagasi läinud ja enamustel peredel on kuskil mujal suvekodud, kuhu nad jõule tähistama on läinud. 26. detsember on Austraalias boxing day. Me ei ole päris täpselt aru saanud mis mõte kogu sellel asjal on, aga toimub mingi kuulus kriketi mäng, kõik jälle pidutsevad, poodides on meeeeeeltult suured allahindulused (nagu Ameerikas Black Friday) ja üleüldse on tegu vist riikliku pühaga.

Millised meie jõuluplaanid välja näevad? 24. detsember oli Eglel hommikul vaba ja Nele töötas. Pubi oli keskmisest kolmapäevast natukene rohkem  busy, sest vaatamata sellele, et enamus inimesi on pühadeks ära sõitnud, on mõned siiski alles ja terve päev tilkus neid üksikuid ja kaksikuid. Kes tulid perega sööma, kes enne ära sõitu viimast õllet jooma, kes meile häid jõule soovima jne.. Vaba hommik läks kiiresti, käisin poes meie söögivarusid täiendamas, pakkepaberit ostmas, pesin kolm masinatäit pesu ja üritasin meie asju organiseerida. Nele kaotas oma telefoni ära. Tore lugu, mida ma rääkida ei viitsi, on see, kuidas me meeleheitlikult seda telefoni terve päeva otsisime ja lõpuks tuli välja, et see oli padjapüüri sees, täitsa meie oma toas. Peale lõunat käisin poistega yabbies’i püüdmas, need on sellised krabide moodi elukad, aga heledat värvi.  We gonna eat them all!!!!!! Õhtu oli armas, istusime väikese seltskonnaga (kuskil 15-20 inimest) baaris ja ajasime juttu. Õigemini Nele istus baaris ja mina seisin teisel pool letti ja jootsin kõiki. Peale pubi sulgemist kolisime veidi väiksema seltskonnaga ühe sõbra juurde. Sõna otseses mõttes kolisime, sest 25.-26. on pubi suletud ja meile anti viisakalt mõista, et me peame omale selleks ajaks uue kodu otsima, sest omanikud on linnas ära ja maja pannakse lukku. Nii et me siis lihtsalt  AINULT MEIE suudame terve öö veeta kinke pakkides. Seda enam, et kingid, mida me pakkisime, ei olnudki tegelikult kingid, vaid eelpool mainitud sõber oli paar päeva Albanys olnud ja endale uusi asju ostnud ning meie pakkisime kõik ära. Lisaks uutele riietele ja xBoxi mängudele pakkisime ära ka mitu kasti õlut ja KÕIK muu, mis pühade puhul soetatud sai ja mis majast leidsime. 25. detsember ehk Christmas eve on siin tähistamise päev. Jarrad läks hommikul farmi perega jõule tähistama, meie  magasime kaua, koristasime maja, vaatasime jõulumultikaid ja siis tulid poisid kojuuu. Meie teine jõulusõber on inglane Sam, kellega meil üllatavalt palju ühist on. Kui näiteks kohalikud ei taha lasagnest midagi kuulda, oli Sam meie tehtud lasagnest ja parmesani juustust sillas. Räägime temaga sama inglise keelt ja mõistame asju Euroopa moodi. Lõpuks ometi keegi, kellega pikemalt koos oleme ja kes meist aru saab! Erilisi traditsioonilisi jõule meil aga polnud, istusime niisama, ajasime juttu, leidsime ühe kingipaki seest basseini ja lasime selle vett täis jne. Õhtusöögiks tegime pork bellyt, lasagnet, yabbies’i ja magustoiduks chocolate moose’i ja külmutatud tira misut! Jõulud missugused! Loomulikult vaatame jõulufilme ja Aussi sarju. 26. on meil rannapäev! Pole siiani aru saanud kuhu me täpselt läheme, Esperance’i või Hopetouni või Bremerisse või kuskile neljandasse kohta, aga randa me läheme ja naudime mõnusat jõuluilma ja 40 kraadi sooja. 27. detsember avame pubi alles kell 6 õhtul ja aastavahetusel ka töötame..

Klatšiklubi jätkub, oleme detsembri algusest saadik rääkinud inimestele, et meil pole aimugi mida me jõulude ajal teeme ja meil ausõna polnudki aimu. Konkreetsed plaanid tekkisid eile ehk 24. detsember. AGA terve linn teadis juba ammu millegipärast, et me lähme konkreetsete inimestega Bremerisse. Nagu varem olen öelnud, oleme kiired kohanejad ja kohanesime ka nende kuulujuttudega. Kui neil mud teha, las nad siis räägivad. Nii et siin me nüüd oleme, veedame jõule koos kohalike poistega ja absoluuuutselt ei huvita mida sellest arvatakse.

Plaanidest rääkides, oleme terve detsembri rääkinud, et meil pole plaane ja samal ajal oleme uurinud kus mis toimub. Meile on räägitud vähemalt 4st erinevast backerite peost mida tegelikult vist ei toimu, vähemalt 3 inimest pakkusid meile autot ja lõpuks saime auto hooopis neljandalt inimeselt. Terve see aeg on olnud nii palju erinevaid plaane, et me isegi ei mäleta mida me algul teha tahtsime. Aga kõik plaanid ja jutud ja lubadused on olnud nii umbkaudsed, et kinni me neist haaranud ei ole. Lõpuks tekkisidki reaalsed plaanid alles jõuluõhtul.

Kuulujuttudele vaatamata tundub, et inimesed armastavad meid. Mitmeid kordi on kliendid öelnud, et me oleme üle pika aja parimad baaridaamid- alati positiivsed ja naeratus näol, ei pelga suhelda, ei pane pahaks nende kohatuid nalju, valame ilusat õlut (vahuga ja puha) ja kõigele lisaks näeme suurepärased välja. Sama paistab ka väljaspoolt, kuigi inimesed kohati pelgavad meile ise ligi tulla kuna meil on siin välja kujunenud teatud inimesed, kellega koguaeg koos oleme, tuntakse ikka meie vastu huvi ja kui kuskile koos välja satume, käivad meie pihta ainult positiivsed kommentaarid. Või siis ainult meie ees..

Fun fact: kui kohalikud inimesed siit pärapõrgust välja saavad ja jõulushopingule lähevad on täiesti reaalne, et nad kulutavad 3 tunniga üle 3000 dollari. Sest et miks mitte.

Fun fact 2: Pubi külmkapil on kiri „Our drinking team has a basketball problem“.

Eelmisel nädalal oli ühes farmis suur tulekahju. Farm on 40km linnast väljas, aga toss paistis siiani välja. Kõige hullem on see, et meile lähedased inimesed olid seal samas tule kõral. ÕNNEKS läks kõik nii hästi kui sellises olukorras saab, peale mitut tundi kustutamist saadi tuli kontrollialla ja keegi viga ei saanud.  Meil on mitu bush fire’it ka olnud.. Kuna siin tuletõrjet pole ja päästekomando on vabatahtlik kajab iga tulekahju ajal üle linna imelik sireen, kõik vabatahtlikud jätavad kõik oma tegemised pooleli ja jooksevad tuld kustutama. Päris hirmus tegelikult.

Fun fact 3: Kui me algul ütlesime, et hotelli ainukesed elanikud oleme meie koos frenchiedega, siis tegelikult päris nii ei ole. Kuigi ettevõte põhitulu tuleb pubist, on meil päris tihti keegi ööbimas. Harvestingi ajal oli meil 3 püsielanikku kes ööbisid meie juures lausa kuu aega järjest, ehk siis järjekordsed inimesed kellega ära harjusime ja kes jälle lahkusid.