Ütleme nii nagu asjad on

Tere maailm, tere sõbrad ja tuttavad ja pered!

Teie tungival nõudmisel- siin ta on!

Selles verivärskes blogis hakkab end lahti kerima lugu sellest, kuidas Egle ja Nele (tuntud ka kui Negle) pakkisid oma elud kohvritesse, lehvitasid lennujaamas peredele-sõpradele ning pühkisid kodumaa tolmu jalgadelt, et maakera kuklapoolele sõita ja pea ees tundmatusse hüpata. Mitte keegi ei tea veel päris täpselt kuidas see lugu areneb ja kas, kuidas ning millal lõpeb, aga selles asja võlu ongi! Sest elu on seiklus ja nemad pole mingid lihtsad neiud.

Ühesõnaga siin me nüüd oleme- magamata, nüüdseks õnneks juba söönud, aga endiselt veidikene segaduses ja samal ajal õnnelikud. Aa, et kus siin? Hetkel Singapuris (jah on küll täiega vägev!), oma pisikeses hotellitoas. Võitleme konditsioneeriga, sest see ei taha meiega koodtööd teha, aga tuba on hirmus palav. Üleüldse on hirmus palav, kisub sinna 30 kraadi kanti. Aga me oleme alles teel, sest lõplik sihtpunkt on *trummipõrin* AUSTRAALIA! Loomulikult Austraalia! Kuhu mujale noored hullud eestlased ikka nii massiviisiliselt kipuvad. Läksime siis ka massiga kaasa.. ja vaatame mis sellel kaugel kängurumaal meile pakkuda on.

Möödunud päevad (päev?) on möödunud hullumeelse kiirusega, ajavahe annab juba praegu veidi tunda, aga võibolla on süüdi lihtsalt eelnevalt magamata ööd ja viimane öö lennukis ei olnud just võimalus puhkamiseks. Seljataga on kaks lendu, palju äikesepilvi, erinevate keelte kompott ja paljupalju meile kahele omaseid lollusi. Tutvusime täna hotelli-lähedase ümbrusega ning nautisime kohalikke söögielamusi. Edasi lendame homme (22. oktoober) ja suundume esialgu Perthi, kus üks sõber, nimega Alvar, meid juba ootab.

Ja jõudsimegi omadega sinna maale, kus ütleme nii, nagu asjad on (ühtlasi ka KKK).

*Me ei hakka andma mingeid lubadusi selle kohta kas ja kui tihti me seda blogi uuendame, sest tõenäoliselt me nagunii ei täidaks neid lubadusi ja valetada ei ole ilus.

*Seda võime lubada, et vähemalt ÜRITAME arendada muud stiili kui "eile käisime tööd otsimas, ilm on ilus, toit maitseb hea ja kell on palju, nii et me nüüd magama. PS sorri, et nii ammu kirjutanud pole". Ühesõnaga üritame hoida oma kirjutised sisukad ja huvitavad, et teil oleks põnev oodata ja lugeda ning meile endale jääks ka mälestuseks midagi muud kui kuiv kirjeldus milletaolisi on terve Internet täis.

*Graafikut selle kohta kumb meist kirjutab, kui tihti kumbki kirjutab ja kas üldse, ei ole. Ei tule ka. Teeme nii kuidas jõuame ja tahame :)

*Loomulikult oleme me veidi mõelnud sellele kas ja mida edasi teha, aga kohe kõike ära ka ei saa rääkida. Seega ütleme, et sihtpunkt on Perth ja seal vaatame, mis elu toob.

*Me ei tea veel täpselt millal me tagasi tuleme (tõenäoliselt suvi 2015 alguses) ning jah, on plaanis teha kõik, et tingimused teise aasta viisa saamiseks oleksid täidetud ja soovi korral saaksime tagasi tulla.

*Jah, me teame, et on olnud neid noori, kes on tulnud siia suure hurraaga ning vaid mõned kuud hiljem nuttes vanematele helistanud, et need sugulastelt rahad kokku ajaks ja lapse koju tagasi aitaks. Me oleme arvestanud, et kerge ei saa see seiklus olema, aga alla me ei anna ja kallid vanemad- sugulaste raha ei ole vaja, ausalt.

*Jah, teame ka seda, et ega see töö tegemine siin (seal, Singapuris ei plaani tööle minna) naljaasi pole, on tööandjaid, kes pole alati kõige paremate kavatsustega ning töö ise pole alati kõige meeldivam. Me ausõna ei tulnud siia eeldusega, et pikutame palmi all ja taevast sajab rahatähti.



Kell on uhkelt saanud pool 1 ja homme, enne viimasele lennukile minemist vajab Singapur avastamist, seega loodetavasti esimest ja viimast korda: kell on palju ja me läheme magama!

Üritame teid asjadega kursis hoida ja hoidke teie meid ka koduse eluga kursis.


Have a good one
teie Negle